Vahepealse aja kokkuvõte.

Mul on niii nõme tunne iga päev olnud, et blogi olen jälle unarusse jätnud. Vahepeal kadus nagu kõik motivatsioon ära ja polnud nagu millestki kirjutada ka, aga nüüd mõtlesin jälle ühe postituse teha vahepealsetest tegemistest. Vahepeal on suvi juba kätte jõudnud ja täiesti uskumatu on mõelda, et varsti on juba jaanipäev. Mul on iga aasta selline tunne, et kui jaanipäev on läbi, siis hakkab juba suvi lõppema, kuigi tegelikult veel enamus suvest ikka ees. Niikui pikem vahe blogimisse jääb, tulevadki kõik sellised chit-chat postitused. Mis me siis vahepeal teinud oleme, kuna suvi on käes, siis on Tallinnas koguaeg midagi teha ja pidevalt igasugused üritused. Käisime loomaaias ära, suvejooksul jõuab sinna kindlasti veel, sest selle nädala lõpuks tulevad mu õde ja õepoeg meile suvitama ja nemad tahavad ka loomaaeda.

Möödunud nädalavahetusel oli meil plaanis maale sõita, nii minu kui Priidu kodukohta. Minu ema pidas reedel sünnipäeva, niiet kõigepealt sõitsime sinna, veetsime seal toreda õhtu ja laupäeval sõitsime teise kohta. Kuna Priidu polnud seal nii kaua käinud, siis oli tegevust küllaga ja kõik inimesed oli vaja tal ära näha ja nendega jutustada. Seal oli mul üle pika aja täitsa lõbus, niiet oli tore. Pühapäeva hommikul sõitsime Tallinna poole tagasi, teeääres ühe platsi peal nägime palju autosid ja mingi melu, mõtlesime sealt läbi minna, tuli välja, et toimus Ääsmäe? laat. Peale seda käisime esimest korda Rummu karjääris. Suve jooksul tahaks kindlasti sinna veel ujuma jõuda. Tol päeval oli nii suur tuul, et kaua me seal ei peatunud. Ja siis jõudsime lõpuks koju tagasi, niii hea oli peale pikka nädalavahetust jälle kodus ja Tallinnas olla. Maal on tore, aga Tallinn on ikkagi kuidagi täitsa koduks juba saanud selle peaaegu aastaga. :)

Kui keegi teab, miks ma arvutiga blogi kommentaaridele vastata ei saa (näitab, nagu ma poleks sisse logitud, ei lase nagu kasutaja alt vastata) siis vastused on täiega teretulnud!

Nüüd tuleb suuuur hunnik pilte.

Peegelkaamera Nikon D3300

Lõpuks sai see peegelkaamera soetatud, Nikon D3300. Ma olen seda niii kaua tahtnud ja nüüd lõpuks saan pildistamas käia kasvõi niisama igavusest. Ainuke probleem on see, et pole kellegagi käia, sest nagu ma ka maininud olen, siis palju tuttavaid mul siin just ei ole. Eile jalutamas käies avastasin ennast ümbrust rohkem tähelepanemas ja mõtlemas headele pildistamiskohtadele. Kaameraga ma midagi veel väga rohkem teha ei oska, eile klõpsisin niisama mõned pildid õues ja toas, aga kuna ma käisin üksi, siis kahjuks endast häid pilte ei saanud, aga küll jõuab. Kuna täna on Tallinna päev, siis võibolla kiikan korra vabakale ka.

Noorelt emaks aka rasedana gümnaasiumis

Kuna ma olen alles 19 aastane ja mul on aasta ja ühekuune laps, siis sain ka mina noorelt emaks, kuigi on ka neid, kes 15 või 16 aastaselt lapse saavad. Rasedaks jäin ma 17 aastaselt, suvel, kui olin lõpetanud gümnaasiumis 11. klassi ja olin minemas sügisel 12. klassi. Laps polnud küll päris planeeritud, kuid siiski tahetud. Olin lihtsalt otsustanud ennem gümnaasium ära lõpetada, aga kuna ma sain gümnaasiumi niigi õigeaegselt lõpetatud, siis olen ma rahul. Kui ma rasedusest teada sain, ehmatas see natuke ära küll, peast käisid läbi mõtted - Mis koolist saab? Mis ema ütleb? Mis teised ütlevad? Kuidas ma hakkama saan? jne jne, eks seda tunnet teavad vast kõik, kes noorelt emaks saanud ja mitte ainult noored, vaid osad neist küsimustest käivad kindlasti ka natuke vanematel esmarasedatel peast läbi, sest minu arvates selleks ei saagi lõpuni valmis olla, ikka on kõik uus, mida pole kunagi kogetud.

Õnneks on mul väga mõistev ja tore ema, kes oli uudise üle pigem õnnelik. Ma ise hakkasin kohe muretsema, et nüüd pean koolist paberid välja võtma ja jääbki pooleli, aga õnneks ema tõi mind maapeale, et ikka üritaksin kooli ära lõpetada ja et kõik on võimalik. Siis tundus see nii kauge ja võimatu asi, aga ka koolis läks kõik väga hästi, õpetajad olid vastutulelikud, rääkisin iga õpetajaga eraldi läbi, et mida saaks kõigis ainetes ette ära teha, et selleksajaks, kui ma enam koolis igapäevaselt käia ei saa, oleks ma enda asjadega samal maal kui teised õpilased. Nii ma siis hakkasingi kuskil teisel perioodil paralleelselt ka kolmanda ja neljanda perioodi töödeks õppima.

Muidugi oli kohati raske, aga kindlasti palju kergem, kui oleks nüüd näiteks lapse kõrvalt gümnaasiumi lõpetada, sest siis ma olin ikkagi ühes tükis niiöelda. Koormus oli vahepeal suurem, kui teistel õpilastel, aga samas sain ma minumeelest isegi kergemalt läbi, sest nemad pidid koolis kõik asjad läbi võtma, aga mina õppisin ainult töödeks ja tegin siis need ära. Igapäevaselt käisin koolis kuni üheksanda kuu alguseni, muidugi oli ka päevi, mil kooli ei jõudnud ja tundides oli raske suure kõhuga istuda, väga palju tulid jällegi õpetajad vastu ja lõpuks kui puudusin ja isegi midagi ei öelnud, siis pandi ikkagi põhjusega puudumine.

Lõpuks, kui oligi käes üheksas kuu, tegin veel osa asju kodus arvutiga ja saatsin õpetajatele. Olin graafikus ja teistega samal maal, mis oli väga hea tunne. See gümnaasiumi lõpetamine hakkas lõpuks ometi reaalsuseks saama. Ainuke asi oli, et eksamiteks ei jõudnud väga palju õppida väikese imiku kõrvalt, sest kui ta üleval oli, siis vajas koguaeg hoolt ja ei tahtnudki temalt silmi pöörata, kui magas, siis oleks tahtnud ikka niisama puhata, koristada, vabalt arvutis olla. Õnneks mul polnud põhjust sellepärast muretseda, kas ma ikka gümnaasiumi eksamite pärast lõpetan, sest see oli esimene aasta, kui eksamitel pidi saama ainult ühe punkti, et läbi saada, seega gümnaasiumi lõpetamine oli garanteeritud. Muidugi ma selle ühe punktiga ei arvestanud ja tahtsin ikka paremaid tulemusi saada.

Eksamite ajal oli lapsehoidmisel abiks mu ema, Ühel eksamil juhtus ka mees kodus olema, sest ta töötas siis Tallinnas, see on ka põhjus, miks me Tallinnasse kolisime. Ootasime mu kooli lõpu ära ja tulime kõik koos siia. Kui siis lõpuks lõpetamise päev käes oli, olid kõik tunded lihtsalt nii suured ja ülevad, nagu mingi suur koorem oleks õlult langenud ja võisin endale rahumeeli öelda - ma sain hakkama!

Sünnitus kulges kergelt, kokku võttis sünnitus esimestest valudest kuni lapse kättesaamiseni aega 4h30min. Kui paljud noored emad räägivad, kuidas linnas neid vanemate inimeste poolt halvasti vaadatakse, siis mina seda kogenud pole. Kui ma lähen kuskile Tallinnas, siis sõidan ainult madalapõhjaliste busside või trollidega, kuhu on hea käruga peale minna ja enamus õnneks ongi madalapõhjalised. Kuigi nende peale on väga lihtne minna, tullakse vahest ikkagi oma abi pakkuma ja võetakse kärust kinni, et aidata see bussi tõsta. Ühistranspordis naeratatakse palju lapsele ja mõned hakkavad temaga rääkima ja lehvitama. Samuti kui õues jalutame, tullakse ja öeldakse kui armas ta on, see kõik on nii positiivne ja tore, et mul on väga hea meel, et ta mul ikka olemas on.

Lapsehoidjad, ennetage ohtu!

Mõtlesin juba eilsesse postitusse kirjutada veel üks tünnisaamise lugu, vahepeal ma lihtsalt tõmban selliseid asju ligi, aga eilne post läks juba nii pikaks, et kirjutan selle siis nüüd ära. Ka see juhtus tegelikult minuga juba mõni aeg tagasi, nonii umbestäpselt kuu ja kolm päeva tagasi. Kuna ma olen lapsega kodune, siis olen ka mina mõelnud, et oleks tore midagi lapse kõrvalt teha. Üks võimalus selleks oleks näiteks koos oma lapsega väikestviisi lapsehoidja tööd teha.
Kahjuks on sellel omad raskendavad asjaolud, näiteks paljud lapsevanemad, kes hoidjat otsivad, eelistavad, et hoidja tuleb ikkagi üksi ja pühendub siis ainult tema lapsele/lastele, millest ma saan aru, sest oma laps on ikka oma laps ja ikka tahad temal ka silma peal hoida, samas kui on parajas vanuses lapsed, siis oleks jälle neil kooski tore mängida. Ja üks teema on veel nende haigustega, et kui hoidja laps jääb haigeks, siis jälle lapsevanemal probleem, et kust uue hoidja kohe leiaks ja samamoodi kui tööandja laps jääb haigeks, siis paljud sellised hoidjad ikka oma lapsega sinna haigusekoldesse ei kipu.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid tahtsin rääkida ühest jällegi ebameeldivad kogemusest, kui ma käisin ühe inimese kahte last hoidmas. Nimelt nägin grupi "vajan lapsehoidjat või pakun abi" seinal postitust, kus otsitakse üheks päevaks hoidjat oma kahele lapsele. Kirjutasin siis sellele naisele, et ma olen nõus tulema koos enda lapsega, leppisime siis telefonis sümboolse tunnihinna ka kokku. Kuna mul polnud selleks päevaks plaane, siis mõtlesin, et oma lapsel ka seltsis segasem ja lähen aitan inimese hädast välja. Pidin sinna suht pika maa bussiga sõitma, ees ootasid mind kaks last, poiss vist kuskil neljane ja tüdruk sinna kuue kanti. Olime kokku leppinud, et olen seal kell 13 kuni kuskil 16 või 16.30. Mingiaeg ema helistas, küsis kuidas läheb ja ütles, et ta mees tuleb kuskil poole viie ajal koju ja laseb mind ära, raha pidi ta mulle üle kandma, et tal oleks pärast kontoväljavõttest see näha, mingi töö värk, et pärast talle hüvitatakse see, ütles, et talle kontonumbri saadaksin kui kodus olen. Tema mees tuli lõpuks kell 5.

Läksin siis koju, saatsin oma kontonumbri ja summa ja jäin ootama. Hoidsin lapsi neljapäevasel päeval, reedel polnud ülekannet tulnud, helistasin, ei võetud vastu. Siis hakkas asi juba kahtlasemaks minema, minu numbrit eirati. Laupäeva hommikul helistasin mehe telefoni pealt tema numbrile, võttis vastu. Ütles, et tegi ülekande reede õhtul ära seb pealt ja kuna mul on swed, siis uskusin teda, et ehk tuleb esmaspäeva hommikul raha ära. Nii ta siis sai kaks päeva vabalt olla ilma pealekäimiseta. Aga mida esmaspäeval polnud, oli raha. Helistasin - eirati. Saatsin sõnumeid - eirati. Lõpuks vist teisipäeval saatsin talle hommikul sõnumi, et kui õhtuks raha üle pole, panen lapsehoidjate gruppi ta nime hoiatuseks üles.

Ja kuna sellele samuti nahhaalselt vastust ei tulnud, panin juba mõne tunni pärast ta nime sinna gruppi. Jah, see oli ainuke asi, mida ma ei teinud nii nagu lubasin, temal oli 5! päeva ennem seda aega raha ära maksta ja oma nimi päästa. Facebooki kirjutasin ka talle ennem muidugi korduvalt ja ta ka nägi neid kirju, aga peale seda ta blockis mu ära. Lõpuks sain temalt sõnumitele paar vastust ka seletusega, et ta märkas lõpuks, et oli teinud ülekandes mingi näpuvea, aga siis ma olin juba temast postituse teinud ja ta ei taha enam minuga mitte mingit tegemist teha, kui mina ei tahtnud asja lahendada nagu "siviliseeritud" inimene, jah, täpselt nii ta kirjutas. Ja tema on see kõige "tsiviliseeritum!" inimene, kes eiras mind mitu päeva ja teeb seda siiamaani. Peale seda tema kirja ma sain aru, et ega sellise inimesega pole mõtetki asju ajada, kellel seal peas ikka kõik korras pole, et niimoodi oma laste ja oma nime pealt kokku hoiab. Ja kokku ta hoidis tervelt 12 eurot!

Mind see raha ära ei tapa ja enam ei loodagi seda kätte saada, sellepärast ka ei pane siia nime üles. Asi oli lihtsalt põhimõttes, et mis mõttes ma oma vabast ajast pean tasuta kellegi võõra inimese lapsi hoidma. Minu tehtud postitus on tolles grupis ikkaveel üleval, niiet selle grupi tööotsijad on hoiatatud, kusjuures sealt kommentaaridest tuli välja, et ma pole ainuke, keda see inimene samamoodi petnud on ja tollel teisel oli ka natuke suurem summa kokku lepitud, niiet õigustada ei ole tal küll end mitte millegagi. Ma olen hämmingus, et mitte kedagi ei saa usaldada, isegi kui on asi seotud lastega. Küll karma talle tasub ja loodan, et ta lapsed sellepärast kannatama ei pea, et tema hoidjatesse niimoodi suhtub, sest tänapäeval ei tea ju kunagi, kelleks hoidja võib osutuda, nimelt ta ei küsinud ka minu kohta mitte midagi, ütlesin, et saan tulla ja ta andis aadressi. Ma oleks õnnelik, kui mul oleks lapsehoidjat vaja ja ta oleks tore ja mõistlik inimene, ma oleks talle tänulik, et ta minu lapsega oma aega veedab, mitte ei veaks teda niimoodi ninapidi, häbi häbi häbi!

Sinine esmaspäev ehk kuidas ma Tallinna salongis ripsmetega üle sain

Nii, nüüd on blogil juba uus ja parem ilme ka ja on suurem tahtmine rohkem ja rohkem postitusi kirjutada. Eile jäi päev vahele, oli emadepäev ja kindlasti kõik pühendusid oma emale, kahjuks elan mina oma emast nüüd päris kaugel, niiet sain talle ainult telefonis head emadepäeva soovida. Oma väikese perega käisime ja Raekoja platsil emadepäeva kontserdil, kus laulsid armsad väikesed lapsed, Lea Dali Lion esitas ühe loo koos lastega, oleks tahtnud teda rohkem kuulda. Kohal oli veel Estonian Voices, kes esinevad ilma pillideta ja teevad ainult oma häälega muusikat, see oli väga äge. Ja siis lõpuks esines muidugi Ott Lepland, keda on alati tore kuulata.

Tegelikult ma ei tahtnud üldse eilsest päevast rääkida, vaid natuke möödunud ajast ka.
Mulle hakkab ühe enam tunduma, et elus on nii, et vahepeal õnnestub peaaegu kõik, mis ma teen ja siis teisel perioodil jälle läheb kõik halvasti või lihtsalt ei lähe asjad nii, nagu võiks ja lootnud olen.

Kõigepealt jagan ühte kogemust, mis ma sain Tallinnas ühes salongis!! ripsmepikenduste paigaldusel. Mul oli vaja juba järgmiseks päevaks ilusaid ripsmeid ja niisiis otsisin kohta, kuhu kiiresti volüümide paigalduseks aja saaks. Helistasin ühte salongi ja saingi kohe samaks päevaks aja. Läksin kohale ja tegelikult tundus millegipärast kohe, et seal palju inimesi ei käi. Ripsmetehnikuks oli vanem vene aktsendiga naisterahvas, kellele ma ütlesin veelkord, et ma soovin volüümripseid. Telefonis ta juba ütles, et nad paigaldavad ka neid.

Paigaldus kestis kuskil 3h, mis on minumeelest liiga kaua, võinoh poleks midagi hullu olnud, kui ma oleks pärast ripsmetega rahul olnud ja oleks näinud, et tööd on tõsiselt võetud ja hoolega asja kallal oldud, aga kui ma püsti tõusin ja peeglisse vaatasin, ei saanud nagu väga arugi, et mul üldse pikendused on paigaldatud, oleks nagu lihtsalt ripsmeduššiga oma ripsmed ära värvinud. Enne paigaldust veel rääkisime pikkustest ja ta arvas, et 12 jääb liiga pikaks ja ebaloomulikuks, no ebaloomulikust oli küll asi kaugel, mitte et ma seda tahaks, aga no mingi efekt võiks siiski olla. Mul polnud ennem volüüme olnud ja seega ma ei teadnud ka, millised need välja peaks nägema.

Kui koju juba tulin, siis hakkasin kahtlema, kas mulle üldse volüümid paigaldati. Olgu öeldud, et maksin nende eest 30€. Lisaks läksid need suht ruttu koledaks ja hakkasid kähku välja kukkuma, need ripsmed, mis ära tulid, olid ka minumeelest samasugused nagu mulle varem paigaldatud klassikalised. Lõpuks panin siis hooldusesse aja teise ripsmetehniku juurde, sest see oli selge, et sinna ma tagasi ei lähe. Kui ma siis hooldusesse läksin, sattusin õnneks hästi toreda tehniku juurde, kes näitas mulle klassikalisi ripsmeid karbis ja volüümripsmeid, sain neid katsuda ja wow mis vahe ikka neil on. Ja nii ta siis kinnitas mu kahtlusi, et mulle paigaldati eelmises kohas siiski klassikalised.

Minujaoks see on täiesti müstika, sest kui ma lähen salongi, siis ma eeldan ikka professionaalset teenindust ja mitte sellist asja, mille ma sain. Oleks pidanud laskma kohe oma kahtlusi kontrollida ja kellelgi ripsmed üle vaadata. See oli 13 ja reedel ka, niiet pole ime

Need on siis need 30€ niiöelda "volüüm" ripsmed.

Panen siia kontrastiks kõrvale ka järgmises kohas paigaldatud ilusad päris volüümripsmed.

Mõtlesin teile veel ühest uskumatust tüngasaamisest rääkida, aga post läks nii pikaks, et sellest juba homme!

Euroopa päev ja muud juttu

Mul on iga päev ühe rohkem hea meel, et nii mõnus kevad on käes ja õues on juba nii roheline, et tuppa ei taha tullagi. Täna olime ka enamus päevast õues, nimelt oli vabaduse väljakul Euroopa päev, kus oli palju põnevat tegemist.

Nagu näha siis hetkel pildistan ma telefoniga, aga lähiajal loodan ka kaamera soetada. Natuke siis võibolla meist ka, olen 19. aastane ema, kolisime Tallinnasse eelmise aasta augustis, ehk siis varsti saab juba aasta siin elatud. Tuttavaid mul endiselt siin eriti pole, sest noh pole eriti varjante, kuidas tuttavaid leida, valikus on beebigrupid, mänguväljakul kellegagi jutu peale saamine.. kõik vist. Kuskil peol pole käinud sellest ajast, kui rasedaks jäin. Rasedana lõpetasin ka gümnaasiumi ära. 8 kuud käisin rasedana koolis. Märtsis 2014 sündis laps, selleks ajaks oli mul juba kooliasjad ette ära tehtud ja hinded väljas, lapse kõrvalt oli vaja vaid eksamid ära teha, mille sain ka ilusti sooritatud ja niisiis olin juunis õnnelik gümnaasiumi vilistlane. Peale seda kolisime Tallinnasse, kus mees juba varem töötas. Ja kuna ma olen päevast päeva kodune, otsustasin elu ehk läbi blogimise natukenegi põnevamaks muuta. Ehk saan läbi selle mõne uue tutvusegi? Elame näeme.

Varsti on plaanis blogis ka loosimisi korraldada, et vaatamisi suurendada ja blogi edendada.

Suur Avoni postitus

Kuigi ilmselt on juba iga teine naine Avonis müügiesindajana kirjas, siis otsustasin mina ka selleks saada alles paar nädalat tagasi. Eelkõige sellepärast, et kui midagi soovin, siis on mugav ise tellida ja muidugi ma olen rõõmus, kui keegi teine tahab minu kaudu tellida. Mulle väga meeldiks kunagi ka mingit sellelaadset tööd teha, mitte seda pähemäärimise poolt vaid just sellist organiseerimist, komplekteerimist, arveldamist.. Esimese tellimuse tegingi peaaegu kohe peale müügiesindajaks saamist ja tellisin kõigepealt endale ja ühele sõbrannale. Panin alguses kõik soovid paberile, mida ma kataloogist tahaks ja khmm, see summa läks ikka väga suureks. Kataloog on nii paks ja kõik leiavad sealt omale meelepärase. Niiet kõik, kes midagi soovivad tellida ja kes pole veel müügiesindaja, võivad mulle julgelt kirjutada näiteks Draamamaama facebooki lehele.

1. Päevitusjärgne geel aaloega, kuna suvi tulemas, siis ilmselt läheb seda ikka vaja. Kui ostad kataloogist mis tahes muu toote, on hind 3,99€. (Tavahind 6,50€)

2. Color trend final touch kivipuuder, võtsin kõige heledama (kaks tooni oligi), aga ikka jäi mu heledale nahale tsipake tumedaks. 4,99€

3. Sädelev kehaemulsioon, jätab õrna sädeluse kehale küll, aga see lõhn pole mulle just lemmik, natuke meenutab seebilõhna. 3,29€ Sellest sarjast on uues kataloogis veel kolm kehaemulsiooni.

4. Color trend fresh face jumestuskreem, võtsin ka selle kõige heledama tooni ja tõesti sobitub mu heleda nahaga, sellise õrna kuni keskmise katvusega, kui ostad kataloogist ükskõik millise teise toote, on see hinnaga 2,29€ (tavahind 6€)

5. Jumestuskreemipintsel, seda olin juba ammu tahtnud ja tõesti mõnus pintsel. 4,29€

6. Porgandi ja päevalillega elustav näomask, proovisin täna hommikul ja teeb näo mõnusaks küll, hea lõhnaga ka. 2,29€

7. Super extend winged out ripsmedušš, ma arvasin, et see on sellise tavalise harjasega, aga on nagu plastikust harjasega ja mulle see väga ei meeldi. 4,49€

8. Lõhnaõli Little black dress. Seda ma enam uuest kataloogist ei leia, aga on little white dress samasugune lõhn, teist värvi pudelis lõpuhinnaga 12,99€.

Panen nüüd siia mõned huvitavad tooted Avoni uuest kataloogist, mida tahaks katsetada ja mida on ka teil võimalik näiteks minu kaudu lihtsasti tellida. Ja samuti, kui soovid kataloogi enda kätte, siis anna mulle teada!

1. Tunduvad mõnusad kehaemulsioonid, tavahind 10€, aga praegu 50% soodsam! Valikus on 9 toodet.
2. Lauvärvikvartett, jällegi hetkel tavahinnast -20%, ehk 6,49€. See on üks kindel toode hetkel, mida kindlasti tahan proovida ja jällegi on valikus palju erinevaid toone, lehe all on tsipake näha, kui soovid lähemalt vaadata, kirjuta mulle!
3. Jällegi kulmude juurde, päris hea hinnaga vaha ja kulmupuudri komplekt, mis sisaldab ka kahepoolelist pintslit. 5,99€
4. Jumestuskreemipintsel, mille ma tellisin ja soovitan. 4,29€ Ja samuti on minu soovilistis jumestust fikseeriv sprei, mis hoiab jumestuse värske terveks päevaks. 4,69€

Unustasin pildile numbrid panna, aga lähevad samamoodi, nagu eelmisel pildil.
1. Minumeelest väga ägedad küünelakid, mul üks sarnane on ja väga effektse mulje jätab. Kaks tooni jäid pildilt välja ka. 2,99€
2. Valikus on kolm komplekti, ühes komplektis on Avon femme kehaemulsioon ja lõhnasprei 75ml, Teises komplektis Perceive lõhnasprei ja perceive lõhnarullik 9ml. (Mulle nii meeldivad sellised pisikesed lõhnarullikud, mida on mugav kaasas kanda). Kolmas komplekt sisaldab Little black dress lõhnaspreid ja lõhnarullikut. Iga komplekt on hinnaga 6,99€ Tavahinnas on 15,99-21, niiet hea diil.
3. Kahefaasiline juukseeliksiirsprei, 100ml, niiet päris suur ka ja hea hinnaga. 3,99€. Saadaval on ka komplekt sellest samast eliksiirist, supreme oils toitvast šhampoonist ja palsamist, mis maksab 8,99€. Kuna mul on nii katkised juuksed, siis peaksin just juukseooldustoodetel oma pilguga pikemalt peatuma.
4. Mõned mõnusad näohooldustooted, see must mineraalidega mask võib mõnus olla, tellisin selle sõbrannale ja jagas muljeid, et kivistub mõnusalt.

Muidugi on veel paljupalju häid tooteid, on sul vaja midagi vistrike vastu, uut ripsmedušši, (nägin siin palju paremaid, kui see mis ma endale tellisin), suurt soodsat duššigeeli, mõnusa lõhnaga kehaspreid (3,69€), jalaspreid või tselluliidivastaseid kreeme?

Natuke algaja ilujuttu - kulmudest

Ma olen ajast maha jäänud ja ostsin alles umbes nädal tagasi omale kulmupuudri. Pole osanud kunagi endale ideaalseid kulme kitkuda või joonistada (kunstiandega pole ka õnnistatud). Kasutasin varem alati mingeid suvalisi paarieuriseid kulmupliaatseid, millega siis peegliees üritasin kulme ilusamaks teha ja kui siis õues päikesevalguse käes või kuskil kaubanduskeskuses peeglisse juhtusin vaatama oli siuke tunne nagu mu aastane tütar oleks neid värvinud. Ühesõnaga ei saanud kunagi soovitud tulemust. Ükspäev aga juhtusin teemat lugema, kus räägiti kulmupuudritest ja paljud soovitasid artdeco tooteid, mida saab soetada näiteks Rosalindi kauplustest või e-poest.

Kõigepealt läksingi e-poodi ja hakkasin juba ostma, kui pidin valima, kas soovin postiga või lähen ise järele näiteks Mustika keskusesse, niiet jätsin kauba katki ja sõitsin ise sinnapoole, et puuder igaksjuhuks oma silmaga ka ennem üle kaeda. Tore müüja pakkus mulle kohe valida kolme tooni vahel ja nii ma võtsin keskmise, nr 5. Ütlesin siis müüjale, et ma sooviks seda ka noh, millega seda noh.. müüja: pintslit jah? Ma: jah just seda. Pakkus siis mulle valida väikese ja pika pintsli vahel, kusjuures väike pintsel maksis 1,85 ja pika varrega miskit 8€, ma ei tea miks see pikk parem on, niiet ma otsustasin, et mulle sobib see väike ka. Tulemus jääb igatahes kulmupuudriga palju loomulikum. Muidugi peaks veel olema olemas vaha? Ja hajutaja pintsel vist ka, kuigi ma veel ei tea, mida nendega teha tuleks.. :D E-poest saab kulmupuudri pood.rosalind.ee

Lucky day aka tasuta 120 eurine keratiinihooldus

Ärkasin mina eile üles ja avasin facebooki, kui pealehele hüppas postitus, kus ühes grupis otsiti tasuta keratiinihoolduse jaoks modelli, nii ma siis ilma midagi mõtlemata kommenteerisin postitust sooviga, hooldus pidi hakkama juba kolme tunni pärast. Nii ma siis sain mehe nõusse, et täna tööle minemata jätab ja lapsega kodus on, sest hooldus pidi kestma 4 tundi.

Kappasingi siis õnnelikult Kadrioru poole, kõigepealt ei leidnud vabakal üles trammipeatust, kust sinnapoole saaks, ma muidugi hakkasin seda hoopis teistpoolt otsima ja kuna aega trammini oli vähe, siis olin juba suht paanikas. Läksin tagasi ja mida ma näen, olin lihtsalt mööda kõndinud ja see oli muidugi sealsamas ristmiku peal, kust ma ennem üle olin tulnud, nüüd tuli meelde küll. Kohale jõudes oli seal veel peale minu 4? juuksurit ja modelli.

Protsess ise nägi siis välja selline, et kõigepealt pesti pea ära, siis föönitati, pandi õhukeste salkude haaval mingi segu pähe, see võttis nii kaua aega, sest mul on endal väga kahjustunud juuksed. Siis pidi see 15 minutit mõjuma. Järgmisena föönitati ja jällegi salgukese haaval rullharjaga, see oli piin, sest möks tegi juuksed väga takuseks ja nii kaks juuksurit üritasid seal mu juukseid kammida ja föönitada, üks sikutas ühelt, teine teiseltpoolt. Siis sirgendati juuksed salgu haaval nii, et iga salku tõmmati neli korda sirgendajaga läbi ja siis olid juuksed juba veits ilusamad, aga ikkagi takused. Järgmisena pesti jälle juukseid kaks korda spets šhampooniga, siis pandi mingit seerumit juustesse ja föönitati.

Uskumatu, milliseks juuksed lõpuks läksid, väga mõnusaks ja siidiseks. Üks juuksur, kes minuga tegeles, oli nii õnnelik kui peale seda sai mu juukseid ilusti kammida, nii et kamm ei takerdunud. Blondeerimine keelati mul ka seal nendepoolt ära ja ma juba ennem olin selle otsuse vastu võtnud, sest tahaks, et juuksed  lõpuks jälle kasvama ka hakkaksid. Lisan ka ennem ja pärast pildi, aga no kui läksin, siis juuksed olid mustad (tahtsin kodus ära pesta, et oleks pärast hästi vahet märgata, aga ei lubatud) ja polnud sellised, nagu tavaliselt peale pesu on.

Siin siis mu tavalised juuksed pestud ja ilma sirgendamata

The next first

Mul on juba järg käest läinud, kui mitmendat korda ma leian ennast uue blogi esimest postitust kirjutamast, alati on jäänud kas aega väheks või on asi selletaha soiku jäänud, et pole millestki huvitavast kirjutada, loodan, et nüüd läheb teisiti ja üritan rohkem pühenduda!