Isepruunistaja - Täiuslik jume või õudusunenägu?

Eelmises postituses rääkisin, et kavatsen täna proovida St. Morizi isepruunistavat geeli. Alustan siis kohe sellega, et see jume (kui seda jumeks saab nimetada), mis minu kehal hetkel asetseb, on kaugel täiuslikust. No ma ei tea, kas olen mina koba või on see toode tõesti nii halb, kahtlustan esimest varianti. Võibolla on vaht parem kui geel? Igatahes alustan siis algusest..

Kõigepealt mõtlesin, et ei viitsi end koorima hakata ja määrin lihtsalt geeli peale, aga otsustasin ümber ja asusin siiski oma jalgu ja küünarnukke kehakoorijaga koorima. Tegin selle ära, kuivatasin end ära, alustasin geeli pealekandmist. Tegin ilusti väikeste ringjate liigutustega nagu kirjas oli. Kui pool jalga oli kreemistatud, nägin juba esimest viga, mis ma tegin ennem seda, nimelt, raseerisin oma jalgu, niiet kui jalga nüüd kreemitasin, siis sinna, kust raseerisin, tekkisid karvade kohapeale paljupalju pruune täpikesi, mis tegid jala jumala jubedaks.

Kui need jubedad kohad välja jätta, siis tegelikult on jalg altpoolt enamvähem ühtlase jumega. Põlv läks kuidagi eriti tumedaks ja imelikuks, sealt edasi ülespoole jalga geeli peale kandes olin juba suht loobunud ja nägin, et midagi head sealt ei tule, ilmselt siis tegin liiga suuri ringikujulisi liigutusi ja sealt on no ikka väga laiguline.

Teist jalga ei viitsinud enam isegi altpoolt pisikeste liigutustega määrida, sest juba teadsin, mis sealt välja tuleb, niiet see jalg läks ka metsa. Kui juba jala ülesse välja olin ära määrinud, siis nägin, et ühest kohast hakkas juba imelikult ära tulema seda pruuni. No eks vaadake ise, mina kavatsen nüüd Avonist osta isepruunistava sprei, mida ei pea laiali määrima ja pidi hästi toimima. Niiet kui keegi minult 5€'ga seda St. Moriz darki ära osta tahab, siis anna teada, sestnoh ma arvan, et kes juba kogenum selles on, võib päris ilusa tulemuse saada.

Muidu eile õhtul panin kannatamatusest seda omale ühe käeselja peale ja sinna jäi küll ilus, ootused olid suured, aga ilmselt oligi asi selles, et ma korralikult ei määrinud ja ennem raseerisin, polnud sobiv nahk enam.
P.S Ei soovita katsetada seda endale palja käega peale määrida, nagu mina seda tegin ja mõtlesin, et ah küll maha tuleb.. ei tule ja saadki endale mustanahalise käe natukeseks ajaks. :D:D Teil, kes te neid isepruunistajaid kasutate, on need spets kindad kõigil või millega määrite? :D

Esimene kollaaž ilma päikesevalguseta, enne ja pärast.

St Moriz isepruunistaja

Kuna ma olen eluaeg valge nahaga olnud, suvel on ka imelik, üks suvi hakkab päike ilusti peale ja olen jumala pruun, see suvi näiteks jälle pole väga üldse päike peale hakanud. Solaariumi ma ka pelgan, ma ei tea miks, aga ma ei mõtle väga nii, et nii paljudega kes seal käivad, ei juhtu midagi, ah mis minugagi juhtub. See on hea.. vist? Ma ikka kardan, et äkki saan ka sealt midagi külge, muidugi on tavalise päikesevõtuga samasugused ohud, nagu solaariumiga, aga see tundub ikkagi mulle kuidagi nii tehis ja võõras. Samas olen ma mõelnud natuke D-päikese proovimise peale, aga pole ikkagi sinnamaani ka jõudnud, et nüüd läheks.

Hiljuti liitusin facebookis uue grupiga "Ilu- ja tervisenipid", naised, liituge! Soovitage oma ilunippe ja lugege teiste omi. :) Igatahes seal oli teema isepruunistajatest ja ma ei tea miks, aga ma pole varem sellepeale tulnudki, et mingit isepruunistavat kreemi kasutada. Kunagi proovisin mingeid pruunistavaid rätikuid ja jäin niii laiguline, ilmselt selle on nii mõnigi naine läbi elanud eks. :D Ja rohkem polegi mõelnud selliste asjade peale, sellest esimesest korrast tekkis mingi arvamus, et need isepruunistajad on jamad.

Igatahes tolles grupis soovitati mitmeid isepruunistajaid ja otsustasin ka täna mingi osta. Alguses läksin tegelt Dove pruunistava ihupiima järgi, aga seal oli neid päris mitmeid reas ja millegipärast valisin St. Morizi isepruunistava geeli normaalsele nahale.. mina, oma suht valge nahaga. Polnud vist ikka kõige parem mõte, juba kahetsen, oleks pidanud ikka selle Dove oma võtma, mida kiideti ja mis pidi järk-järgult jume lisama. Oh well, eks ma proovin ikka homme selle ära, mis ma ostsin, juba kardan. No ma praegu kujutan ette, et ma olen peale seda umbes selline nutellakarva, loodan, et nii hull ikka päriselt pole, mul on vaja teisipäeval autokooli minna, niikaua võibolla venitab välja, et õue ei lähe. :D:D

Jaa just nüüd lugesin ühe blogipostituse kommentaare, kus üks heleda nahaga kirjutas, et võttis selle St. Morizi kõige tumedama ja kui maha hakkas kuluma, siis oli kole.. noo liiga hilja lugesin. Võibolla siis teen alguses ainult jalad. Igatahes homme saab siis näha.

Kui pildi jaoks seda sealt pudelist veits välja pigistasin, et värv pildipeale jääks, kukkus muidugi üks paks tilk ka teki peale, jesss..

Kes kasutab isepruunistajaid? Millised on parimad tooted? Keegi St. Morizit on proovinud?

Üleeile-eile-täna

Kõigepealt tahan teid kõiki tänada selle suurepärase osavõtu eest blogi esimeses loosis, seda on lihtsalt nii tore näha, et nii palju armsaid lugejaid tuleb juurde, mul on selle üle ausalt vägavägaväga hea meel, päriselt! Loodan, et ka neil on minu blogi lugedes huvitav, kes tänu esimesele loosile on selle avastanud. Soovin teile sama palju rõõmu nagu praegu minu sees on! :)

Teiseks on mul jälle põhjust täna rõõmus olla, sest blogil algas koostöö esimese toreda firmaga. Üllatuseks sain täna ühe pakikese, aga sellest lähemalt juba natuke hiljem. ;) Täna olen üldse veel mitumitu positiivset uudist saanud, niiet väga kordaläinud ja õnnestunud päev on olnud.
Üleeile tuli üks sõbranna ka mõneks päevaks Tallinnasse oma pisikese peaaegu pooleaastase tirtsuga, keda ma esimest korda nägin. Varsti on suured sõbrannad, ega kaua ei lähe, kui juba vanusevahet märgata pole, neil 11 kuud vahet.

Eile oli mul autokoolis kolmas teoorialoeng. Mulle hakkab üha enam tunduma, et see loengutes käimine on ikka palju parem variant, kui oleks olnud e-õpe, mul jääb nii palju asju meelde sellega, mis õpetaja räägib, meil on nii tore ja naljakas õps, aga kahjuks on edaspidi õpetajaks keegi teine, loodan, et temaga on sama tore ja asjad jäävad hästi meelde.

Enne autokooli istusin pargis, laps magas kärus ja mina lugesin liiklusseadust, kui järsku kuulsin nagu mingi koer tuleks selja tagant jalgu nuuskima, ma ei teinud väljagi. Aga mida lähemale see koer tuli, seda imelikumat häält tegema hakkas, no mitte väga koeralikud häälitsused need ei olnud. Igatahes, jõudis juba mu jalgade juurde ja siis nägin, et siga!! nuusib mu varbaid. :D Muidugi polnud see mingi suur roosa maasiga vaid ikka pisike linnas popp minisiga, siuke väike ja nunnu nagu Mallukal alguses oli. Tegin pai ja lõpuks ilmus omanik ka välja ja kutsus oma sea ära, natukese aja pärast nägin, kuidas üks vanem tädike oma nutitelefoniga siga pildistas ja ohhetas ahhetas. :D Kahju ainult, et laps sellel ajal magas, talle oleks kindlasti väike notsu meeldinud.

Minu tänane päev algas sellega, et ema tuli külla ja on siin homseni, niiet päeva veetsime temaga. Ühe suuuresuure vihma alla jäima ka täna, siuke tunne, nagu polekski see suvi nii suurt vihma näinud, aga ilmselt pole lihtsalt väljas olnud sellelajal, lõpuks oli juba savi ja tulime rahulikult lihtsalt kiirustades koju, enam ei huvitanud see ka, kui mingi suur veelomp ette jäi ja sealt läbi pidi jalutama, mõnus soe vesi.

Käsi püsti kes veel täna suure vihma kätte jäi!

BLOGI ESIMENE LOOSIMINE!

Kuna blogi facebooki lehekülg Draamamaama on saanud 100 meeldimist, siis selle puhul otsustasin teha ühe väikese loosimise. Minu blogis tuleb kindlasti veel loosimisi, niiet teen otsa lahti ja alustan siis sellega. Loosimine käib Draamamaama facebooki lehel siin! Kõik on seal kirjas, niiet head loosiõnne, kuna alles oli mul siin teema võitmistest, siis nüüd saavad kõik jälle võimaluse midagi magusat võita. :)

Osaleda saad facebooki lehel, aga lisahääle saad, kui oled minu blogi jälgija, klikkides join this site.

Mida ma võitnud olen?

Nagu ma ka mingis postituses kirjutasin, siis on mul vahest märgatavalt, vahest mitte nii märgatavalt elus olnud nii, et mingi periood läheb kõik hästi, näiteks on mingi plaan ja see läheb nii nagu ma olen tahtnud või võtan mingist loosimisest osa ja võidangi selle, või noh midagi muud sellist. Ja siis teine periood on jälle selline, kus mitte midagi ei lähe nii nagu tahaks ja kõik veab kuidagi viltu. Ma mäletan, et kui facebookis hakkasid populaarsust koguma kõik need jagamismängud, mis on nüüd nii popid, siis paljud inimesed suhtusid sellesse alguses skeptiliselt ja ei uskunud, et päriselt niimoodi asju võita võib.

Ma ausaltöeldes ei mäleta, mida ma ise nendest arvasin, aga mingil ajal hakkasin ka nendest osa võtma, sest kes ei tahaks tunda seda tunnet, kui teatatakse, et oled midagi võitnud. Mõtlesin, et paneks kirja asjad, mida facebooki (ja muude) loosimistega võitnud olen.

1. Iludus.ee 20€ kinkekaart
Ma mäletan, et see oli vist esimene asi mis ma võitsin. Valisin selle eest sealt leheküljelt omale kollase adidase lõhna ja mingi schwarzkopfi juukseid hooldava repair rescue sprei, kusjuures seda lõhna on mul siiamaani pool pudelit alles, see võit tuli umbes kaks aastat tagasi. :D

2. Kastitäis värska mineraalvett, suured pudelid
See polnud tegelikult facebooki loosimine, vaid läbi tre raadio. Oli mingi küsimus ja ma vastasin esimesena selle, seega see polnud otseselt loositulemusena võidetud, aga ikkagi.

3. Coca-cola reklaamnäoks olemine
See on üks suuremaid võite ja üks vägaväga lahe kogemus. Käisin Tallinnas coca-cola reklaami jaoks pildistamas, enne seda tehti meik ja fotograaf oli ka väga tore. See on üks asi, millest ma unistan, et selliseid päevi oleks veel ja veel. :D Hiljem muidugi oli ka uhke enda näoga plakateid Tallinna bussipeatustes näha.

4. Monster music festival 2013 kaks passi
See oli ka läbi raadio võidetud, seekord siis läbi poweri, teate küll neid loosimisi, kus peab lihtsalt mingi sõnumi sinna saatma ja siis nende vahel valitakse. Mäletan nii hästi, kuidas mulle sealt helistati, ei osanud nagu midagi sellepeale kostagi, aga hea meel oli küll.

5. Kastitäis Vichy maitsevett, väikesed pudelid
Ma ausaltöeldes isegi ei mäleta, kust ja miks ma need võitsin, ma mäletan, et keegi helistas mulle, et ma olen need võitnud, aga ma ei saanudki aru, mida ma sellejaoks tegin, polnud nagu omaarust midagi teinud. :D

6. Tasuta 100 pildi väljatrükk.
Võitsin likeroom.ee leheküljelt, seal nii lihtne ja mõnus loosimistes osaleda, lihtsalt pead küsimustele vastama järjest valikuvariantidest ja iga küsimusele vastamisega võid erineva asja võita.

7. Lapse sünnipäeva pidamine Revali mängutoas
Enne seda oligi juba pikk paus võitmistest vahele jäänud, aga no see küll ei saanud juhus olla, et ma selle võitsin, no tegelikult muidugi oli juhus, aga mingi saatuse käsi pidi mängus olema. Sain võidust teada 7. märtsil ja lapse sünnipäev on 18. märts, niiet saime ilusti esimese sünnipäeva õigel päeval ja toredas mängutoas ära pidada. Arvestades seda, et muidu maksab mängutubade rent 50-150€, siis see on seniajani kõige suurem võit olnud ja langes tõesti vägaväga õigele ajale.

8. Pauligi kinkepakk
See on küll siuke pisipisi võit, aga see tuli ka kohe samal ajal peale mängutoa võitu ja juhtus nii, et kuller helistas mulle paki toomise asjus täpselt 18. märts ja tõi selle mulle mängutuppa sünnipäeva pidamise ajal, niiet jällegi üks tore võit.

9. KSA silmakeskuse 70€ kinkekaart ja 39€ kinkekaart, rätik ja shokolaad.

10. Baila mäng Afterparty

11. Fotosessioon Ruta Badinaga

12.  Ilupakett Tartus Ring FMist, meik ja soeng.

13. Santa Maria kinkekott

14.  2 blokki Vichy vett ja 2 piletit SEB maijooksule.



Ausaltöeldes ma ei uskunudki, et neid asju nii palju on, mida võitnud olen, aga postitust trükkides tulid järjest veel asju meelde, mis olid juba üldse ära ununenud. :)
Lõpetuseks mõned pildid võidetud coca-cola reklaamist.

Kui palju oled Sina loosimistega võitnud ja mis on kõige kas on midagi erilist olnud? :)

Little talk + palju pilte

Vaatasin suvest pilti ja märkasin, et kui blogimisest väike paus oli, siis vahepeale on päris palju pilte kogunenud erinevatest sündmustest ja kohtadest, kus käinud oleme. Alles hiljuti lõppesid merepäevad, seal käisime öölaulupeol, mis sattus küll väga vihmasele ilmale, aga mõtlesime ikka selle üle vaadata. Kontsert polnud midagi erilist, kõik noored lauljad, üks oli hoopis tundmatu. Imelik oli kuulata neid laulmas Eestile paljutähenduslikke laule, nagu näiteks "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Eesti muld ja Eesti süda" jne. Oleks tore olnud, kui neid laule oleks ikka vanemad ja kogenenumad lauljad laulnud, nagu näiteks Ivo Linna, kahjuks selliseid seal kohal polnud, aga emotsioon ja üldpilt oleks olnud palju võimsamad, seda enam, et laulupidu toimus Lennusadamas, mitte lauluväljakul.

Merepäevade lõpetamise päeval käisime ka viimasel kontserdil, kus esines Terminaator ja Ines, siis oli juba ilm ilusam ja üldine meeleolu parem. Terminaator on alati mu üks lemmikumaid eesti bände olnud juba sellepärast, et kõik laulud on peas ja niimoodi on palju toredam kontserdil olla, kui saab kaasa ka laulda ja kui laulud on tuttavad. Suve alguses oli muidugi Pardiralli, kus käisime ka oma pardile kaasa elamas ja pöialt hoidmas, see oligi vist kõige soojem päev sellel suvel. Pilte vaadates meenub veel koolikokkutulek, kus sain üle pika aja kokku oma põhikooli kahe klassiõega, kellega nii põhikoolis kui gümnaasiumi ajal teises koolis pidevalt koos olime ja kellega sai veedetud ka enamus aastavahetusi, jaanipäevasid jne. Nüüd elan mina lihtsalt Tallinnas ja nemad mujal, aga see ei loe, sest oli näha, et kokkusaades oleme ikka samasugused nagu vanasti põhikooli ajal. :)

Olen ammu juba tahtnud katsetada lightroomi, et pilte töödelda, tõmbasin eile mingi prooviversiooni alla ja no nii palju mõnusam on ikka programmiga töödelda, kui lihtsalt kuskil netileheküljel. Ainult et jõudsin 9 pilti ära töödelda ja arvuti muutus juba uimasemaks, aga sain ikka ülejäänud ka töödeldud.

Millist töötlusprogrammi teie kasutate? Mida soovitate, kus oleks palju võimalusi ja tuleks head pildid?

Üks uus etapp minu elus

Võtsin endale hiljuti ühe kohustuse, mis teeb elu palju lihtsamaks ja mugavamaks, kui selle läbin. Nimelt astusin autokoolis, teate küll, see on nagu kool, ainult et AUTO! Teisipäeval käisin tegelikult alles teisel teoorialoengul, aga ma juba ei jõua ära oodata, et load oleks käes ja saaksin vabalt sõita sinna kuhu süda lustib. Kui muidugi parasjagu aega ja raha on eks.. ja auto, selle peaks ka ikka kõigepealt muretsema.

Tegelikult oleks pidanud see nädal juba sõidukaardi kätte saama, et siis hakata sõiduõpetajaga tunde kokku leppima, aga sellega tekkisid mingid viivitused ja ta ei saanud meile neid tuua, niiet saame need järgmisel teisipäeval. Mäletan, et kunagi mõtlesin, et kui ma autokooli lähen, siis tahaksin seda teha kuskil väga väikeses linnas, nagu Paide või Rapla, kus pole põhimõtteliselt valgusfooregi ja oleks jube lihtne läbi saada. Ja siin ma nüüd siis olen, elades Tallinnas ja käies siinsamas autokoolis. oodates pikisilmi oma esimest sõidutundi.

Nüüd olen ikkagi sellel arvamusel, et kuna me niikuinii siin elame, siis oleks muidugi ikka kasulikum ja mõistlikum siin load ära teha ja kõigepealt koos sõiduõpetajaga mööda linna ringi sõita ja neid teid tundma õppida, sest praegu sõidan ma ikka alati ühistranspordiga ja tean, mis bussid kuhu sõidavad, aga ise ma nende kohtadeni teed küll ei teaks, mis kuskil kaugemal on.

Paljud kes on pärit kaugemalt ja kellel Tallinnasse väga asja pole ei julgegi siin sõita, isegi kui sõidukogemust on juba omajagu, niiet siin lubade tegemine tuleb kindlasti kasuks ja tunneksin ennast palju kindlamalt, kui olen sõiduõpetaja käeall enamus kohti läbi sõitnud, mida pärast omapead pean läbima hakkama. Soovige mulle siis edu ja loodan, et saan ikka ühe korraga eksamid läbi (ptüiptüiptüi). :)

Kellelgi mingeid muid huvitavaid seikasi/kogemusi seoses autokooliga? :)

Müstiline kadumine

Kuulge, kuidas on võimalik, et üks asi niimoodi lihtsalt toas ära kaob, et pole võimalik üles leida. Oleks siis mingi pisikene asi, aga telekapult!

Ja oleks siis veel see tavaline telekapult, et telekat käima saada, sest seda saaks niisama ka nupust mängima, aga elioni nutipult, millega kanaleid vahetada ja igasuguseid muid hädavajalikke asju teha, kui telekat tahaks vaadata.

Välja keegi seda viinud pole, niiet see peab kuskil toas olemas olema. Ma saan aru kui oleks mingi megasuur villa või kasvõi kahekorruseline maja, elamu või miskit muud sellist, aga no üks väike kahetoaline korter ja mitte üldse palju variante, kuhu see pult võis kaduda. Need kõikvõimalikud kohad olen ma juba mitu korda läbi otsinud, nimelt on pult kadunud juba üle nädala. Hea seegi, et elion jäi mängima, kui pult haihtus ja varem sai tv3 vaadata, sest see lihtsalt jäi selle kanali peale tol päeval, aga kui mingiaeg jälle teleka käima pain, siis hakkas järsku kanal 2 mängima.. väga veider. Niiet ma kahtlustan, et pult peaks kuskil telekaga samas toas olema ja võibolla on kuskile pihta läinud, et siis niimoodi kanalit vahetas.

Viimati nägin pulti lapse käes, aga kõik tema imepeidukad olen ka läbi otsinud ja mida pole, seda pole. Täna näiteks keerasin ühe kahekohalise diivani kummuli, et selle sisemusse piiluda. :D Varem on pult vahepeal ühe või teise diivani vahele kadunud, aga siis me oleme sealt selle ikka üles ka leidnud, nüüd vot ei teagi enam kust otsida, ilmselt tuleb uus osta. Kuigi ma olen peaaegu kindel, et peale uue ostmist otsustab vana pult end näole anda.

Kas teil on midagi niimoodi ära kadunud, et üles ei leia? Või olete midagi väga imelikust kohast üles leidnud?

Üks uus auk minu kehas

Mõtlesin kirjutada ka sellest, mis ma veel siin vahepeal teinud olen. Mul on tegelikult juba ammu olnud tahtmine saada endale nabaneet, aga pole sellepeale rohkem niimoodi tõsiselt mõelnud. Mõnu päev tagasi jälle tuli see mõttesse ja hakkasin uurima, kus Tallinnas nabaneeti tehakse. Leidsin kohe ühe koha, käisin kohapeal küsimas, et misvärk on, sealt öeldi, et tegijat pole hetkel kohal, aga paluti oma number jätta ja ütlesid, et helistavad esimesel võimalusel, mida pole siiani tehtud, peaaegu nädal möödas.. Ega ma sealt kõnet ootama jäänudki, vaid uurisin edasi ja leidsin õnneks vist päris kuulsa koha Tallinnas, piercing.ee, kodulehte lugedes jäi kohe mulje kui väga heast kohast ja tundus, et tegija on hingega asja juures ja teeb seda tööd korralikult.

Kuna oli tookord laupäev ja kodulehel on kirjas, et nädalavahetusel töötab kokkuleppel, siis otsustasin ikkagi helistada ja mul vedas, sest ütles, et on küll too päev kohapeal olemas, teeb kell 12 mõned augud ära ja läheb ära. Niisiis läksingi selleks kellaajaks sinna, ühtlasi on see ka alternadiiva pood, huvitavaid asju täis. Kuna mul poleks olnud last kuskile jätta, siis võtsin tema ka kaasa ja augutegija Helen oli nii sõbralik ja tore, et polnud mingit probleemi. Mul oli endal tegelikult neet kaasas, mille tellisin endale juba varem ja see oli nii ilus, et sattus olema üks põhjustest, miks ma üldse endale nabaneedi auku tahtsin. Kohapeal tuli välja, et see pole ikkagi sobilik esimeseks neediks, kuna on ripatsiga ja natuke liiga lühike, oleks pidanud riskima sellega, et neet võib välja kasvada, sest siis ta oleks pidanud võtma augutegemiseks vähem nahka. Niisiis otsustasin ikka mitte sellega riskida ja valisin temapoolsete neetide hulgast endale sobiva, pikema ja ilma ripatsita, tegelikult saigi ainult värvi vahel valida.

Laps oli nii tubli ja seisis ilusti ühe koha peal ja vaatas asjaliku näoga, kuidas minuga askeldati, alguses tehti püsti täpid ette, et auk otse tuleks, siis läksin pikali, võttis naha tangide vahele ja tegi augu ära, ise ma muidugi seda pealt ei vaadanud. Helen oli nii tore, et rääkis terve see aeg minuga juttu, nimelt oligi tema see, kes mulle seda lasteaeda soovitas. rääkisime ja rääkisime ja järsku oli auk tehtud, tegelikult käis see väga kiiresti ja oli küll valus, aga kuna mõtted olid jutustamisega mujale aetud, siis polnud mitte mingit hirmu. Nii suur see valu polnud, et oleks võpatanud või midagi, võibolla on sünnitusega see valutaluvus kasvanud ka, igatahes kui ma lugesin, et see pidi üks valusamaid augustamisi olema, siis nüüd tekib tahtmine veel midagi teha. Sellega pidi nagu tatoveerimisega olema, kui juba midagi saad, siis tahad juurde. Ühtlasi pidi naba ka kõige kauem paranev olema, kolme kuu pärast tohin neeti vahetada ja oma ilusa ripatsiga needi sinna panna, aga täielikult paranemine võib võtta 6 kuud kuni aasta.
Igatahes soovitan täiega seda kohta, kui tahate endale ükskõik mis augustuse teha!
Nabaneet on küll juba nii tavaline asi, aga minujaoks ikkagi uus. :)
Ülejäänud 5 auku on mul kõrvades, kaks ühes kõrvas ja kolm teises.

Vabandust peki pärast, mis üle püksiääre lotendab. :D

Kui palju on teil kehas augustusi ja mida tahaksite?

Eesti laps vene keelses lasteaias?

Olen nüüd täitsa kadunud olnud, nagu mul ikka vahepeal blogimisega on juhtunud, siis tuleb selliseid perioode kus lihtsalt on mingi motivatsioonilangus ja pole aega/tahtmist/mõtteid, tegelikult need on muidugi ainult vabandused, sest selle aja ikkagi leiaks.

Mõtisklen siin hetkel ühe teema üle. Kuna laps saab septembris 1,5 aastaseks, siis oleks võimalik ta lasteaeda panna. Tallinnas on teadaolevalt nii pikad järjekorrad, et niikui siia kolisime ja laps oli 5kuune, panime ta nelja lasteaeda kirja oma aega ootama. Kuna ühtegi kohapakkumist pole veel tulnud ja eesti.ee's on kirjas, et laps peab olema koha saamise hetkeks, ehk 15.augustiks 1,5 aastane, siis kirjutasin linnavalitsusse ja uurisin selle kohta. Sealt vastati, et tõesti ei saa lasteaiad meile 2015 augustiks kohapakkumist teha ja saaksime ainult siis lasteaeda, kui on kõigil omale sobivad valitud ja on kuskil veel vabu kohti.

Juhuslikult aga sattusin õigel ajal õigesse kohta ja mulle soovitati ühe lasteaia kohta uurida. Öeldi, et seal hakati tuttuusi rühmi komplekteerima ja pidavat kohe saama, kui soovi on. Niisiis kirjutasin neile ja uurisin lasteaia kodulehte, kus oli kirjas, et sinna vajatakse tööle ka õpetaja-abi. Oleks väga tore, kui ma kohe ka sinna ametikohale tööle saaksin, sest kui ma paneksin lapse kuskile mujale lasteaeda, kus töölist ei vajata, ei saaks ma ikka kohe tööl hakata käima, sest ta vajab kõigepealt lasteaiaga harjumisaega ja sellega veniks tööleminek edasi. Kui ma aga saaksin kohe sinna tööle, siis saaksin ka temal silma peal hoida ja oleks ikka alguses parem, samas saaksin ka raha teenida, väikest küll, aga asi seegi, vähemalt ei lõpeks raha üldse otsa.

Okei, kõik ilus ja tore, aga üks konks on selles, et mulle vastati, et saaksin küll lasteaiakoha, aga vene keelse õpperühmaga sõimes. Muidugi oleks väga hea ja kasulik lapsele, kui kaks keelt korraga suhu saaks, isegi oleks seda kunagi tahtnud, sest minu vene keel on peaaegu olematu. Samas kui me siit ära peaksime kolima või oleme sunnitud lasteaeda vahetama, siis ma kardan, et lapsel jääb see asi kuidagi poolikuks ja võibolla satuks segadusse. Ta on ju alles nii väike ja õpib eesti keelseid sõnugi ütlema. Veel mõtlesin ma sellepeale, et lapse esimesed sõbrad tulevad ikka lasteaiast ja ilmselt on seal rühmas enamus ikkagi venelased. Kui ta suuremaks saab ja näiteks nad sünnipäevale tahab kutsuda, siis ma ei saa aru mida nad räägivad ja ei saa nii nendega, kui nende vanematega suhelda. Haha, võibolla nii ette mõtlema ei peaks, aga ikka sellised mõtted tulevad pähe ja natuke pelgan seda kõike, sest ma arvan, et neid probleeme võib veel tulla, kui ma ise vene keelt ei oska. Võibolla oskab rühma õpetaja ka ainult vene keelt ja temaga peaks ju ikka saama suhelda..

Kas teie paneksite oma eesti keelse lapse vene keelsesse sõimerühma?